Linnutee galaktikas arvatakse olevat 200-400 miljardit tähte. Inimese kehas on hinnanguliselt 400 miljardit rakku. Samas suurusjärgus numbrid nii makro- kui ka mikromaailmas. Põnev!

Kuid ometi me ei tea koduse Linnutee galaktika koha eriti palju, rääkimata veel palju kaugemal olevatest udukogudest.  Linnutees toimuvatest protsessidest on tegelikult ülikeeruline aru saada…                                                                                      Me ei näe kuigi sügavale inimloomuse varjatumatesse soppidesse. Kes siis  inimese sisse ikka näeb, öeldakse. 

Nii inimene kui ka taevatähed koosnevad aga põhiliselt  ühesugustest  algainetest. Tähetolmust oled sa võetud ja tähetolmuks muutud tagasi.  Meie füüsiline väljanägemine väljendab vaid pisikest osa inimesest kui tervikust. 

Me ei tea, kuidas inimese geneetiline spiraal on moodustunud ja kuidas see meid mõjutab.Kõik inimesed me ümber on kordumatud. Omal ainuisikulisel moel säravad nagu briljandid. Täiesti ainulaadsed. Nagu galaktikadki.                                                                                                                                        

Kuid… kus on meis peidus armastus või hingevalu, rõõmujoovastus, soovid, uskumused, kõik positiivsed ning negatiivsed tundmused, mis on ju meie elus  ometi väga olulised? 

Energeetilistes geenides? Kas peas või südames?  Mõlemad kohad on kottpimedad, aju peas ja süda rinnus.  Nagu ka sünkmust avakosmos oma säravate tähtede ja galaktikatega.  Nii meeldibki mulle mõelda, et kõik inimesed on uhkelt salapärased nagu galaktikad ja sillerdavad täpselt nii nagu igal inimesel õnnestub endal oma teemant elu jooksul säravaks lihvida.